Traditsiooniliselt kantakse abielusõrmust neljandal (sõrmuse) sõrmel, vasakul käel. See on traditsioon, mis tekkis egiptlaste iidsetest uskumustest.
Abielusõrmuse kandmine on sadade aastate pikkune traditsioon. Lääne kultuurides pannakse sõrmus tavaliselt vasaku käe neljandasse, aga ka parema käe sõrmusesõrmesse, vahendab ehow.com. Traditsioon põhineb kultuurilistel veendumustel ja religioossetel tavadel. Kaasaegses maailmas on abielusõrmuse kandmine neljandas sõrmes kultuuriline norm. Kuigi mõned kultuurid eelistavad vasakut ja teised paremat kätt, on neljas sõrm peaaegu alati abielusõrmuse kandmise sõrm.
Vasaku käe sõrmusesõrme veen kannab verd otse südamesse
Vanad roomlased uskusid, et vasaku käe neljanda ehk “sõrmuse” sõrme veen viib otse südamesse. Nad nimetasid seda “armastuse veeniks”. Ajaloolises perspektiivis sai Rooma impeerium alguse juba 750 eKr. selle traditsiooni viljelemiseks. Abielusõrmuse kandmine on oluline komme, olles abielu sümbol. Žest tähendab, et abielu sündis armastusest. Teine teooria oleks see, et peigmees peab tõestama oma rahalist toetust pruudile hinnalise sõrmuse kinkimisega, naine vastutab perekonna varanduse hoidmise eest. Esimesed vastupidavad abielusõrmused valmistati rauast, asendamaks Vana-Egiptuses taimsetest ürtidest valmistatud abielusõrmuseid. Vasakut kätt peetakse “südamekäeks”, mis on samal pool südant, takistades kandjal armastust partneri vastu kaotamast.
Millistes riikides kantakse seda paremal käel?
Abielusõrmus asetatakse enamikus lääne traditsioonides tavaliselt vasaku käe neljandasse sõrme, välja arvatud mõned riigid nagu Austria ja Poola, kus abielusõrmust kantakse paremal käel. Indias pannakse abielusõrmus pigem soodsa märgina paremale käele.
Abielusõrmuse kandmine neljandas sõrmes on kultuurinorm, mis näitab, et teatud inimene on abielus. Seda peetakse partnerite armastuse, abikaasale pühendumise ja abielutõotuse sümboliks. Piiblis esineb abielusõrmus nimetuse all “signet ring”.